Raja kiiruse/kõrguse profiil



reesus

2011-07-31:Kojusõit XX Jõgevatreffilt

https://www.geoape.com/tracklogs/2011-07-31kojusoit-xx-jogevatreffilt-3016

Lisas reesus @ 2011-08-04 10:11:22

Kirjeldus

Kojusõit XX Jõgevatreffilt. Võib jääda mulje, et tegu ei ole kõige lühema teega Kuremaalt Tallinnasse. See mulje ei pruugigi nii petlik olla, ent tegelikult oli asjal ka iva olemas.

Kuna õhtu tundus rahulik ning tuulevaikne öö justkui Tätverede laulust, sai võetud ette teekond Lõuna-Eestisse, täpsemalt Põlvasse. Tähelepanelikumad televaatajad kindlasti juba märkasid, et rada lõppeb küll Tartu kandis ära, ent küll ma jõuan selleni.

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada paar päeva varasemast. Istudes toreda seltskonnaga korraldajate telgis ning rääkides olulistel teemadel, läks jutt ühel hetkel millegi pärast toidule. Ning ega ka Hindrek end tagasi hoidnud, hakates rääkima võis ujuvatest soojadest soolaubadesti ning külmast õllest sinna kõrvale. Pilt sellest, kuidas ma tuliseid ube koorest välja võtan ning maitse, mis keelegi alla viib, tekitas vastupandamatu soovi seda kõike kogeda. Tehtud-mõeldud: kõne Fredile ning küsimus teele: ega ta juhuslikult Põlvas ei ole ning ega turul ube ei leidu. Ja milline kokkusattumus: Fredi oli just rongiga teel Tartu poole, et sealt Põlvasse vändata ning oli valmis seda kõike uurima.

Mõni aeg (võis olla ka päev) hiljem saabuski kõne Fredilt: oad on olemas ning turg tühjaks ostetud. Kõik 10kg, mis seal müüdi on nüüd Fredi omanduses. Ainus mure on see, et kuna ta on jalgrattaga, tuleb see kuidagi Tallinnasse transportida. Kuna mu värskelt paigaldatud küljekohvrid võimaldasid seda kõike, saigi lubatud, et pühapäeval liigun sealt läbi.

Sõitma hakates oli aga dilemma väga suur: kell oli palju, väsimus eelnevatest päevadest veel hinges ning kilomeetreid ka Tallinnasse päris mitu. Aga kuna tegemist oli ilusa suveõhtuga, mis soodustas igati sõitu ning kuna lubadus oli antud, sai ette võetud teekond lõuna poole.

Kuni tanklani Tartu külje all oli sõit päris kurnav: silm kukkus kinni ning isegi kiivrisse laulmine ei suutnud korralikult ärkvel hoida. Unisusest tekkiv kramp takistas kruusal kallutamast ning jõudsin umbes 3 korda iga 10km kohta kahetseda, et niipidi sõidu kasuks otsustasin.

Ehki ma energiajookidesse ei usu, tuli seda proovida: Olerexi kohvimasin oli seibideks ning muud ärkvele ajamise varianti ei suutnud kohapeal välja mõelda. Ent oh üllatust: täitsa töötas. Väsimus silmast oli kadunud ning värskus naases. Energiajookidele tüüpiline udusus (silmad värsked, keha tudib) jäi seekord ära. Winn! Ja sõit jätkus.

Jõudnud Tartusse avastasin, et mul ei ole Fredi Põlva aadressit. Kuna mu telefoni aku oli viimaste päevade jooksul vatti (ilma W-ta siis) saanud ning nivoo näitas 8%, ei raatsinud kõnet teha vaid saatsin sõnumi vastava järelpärimisega. Mõni aeg hiljem selgus, et Fredil läheb koju jõudmisega aega paar tundi, mis oleks tähendanud, et enne 22-t ma Põlvast liikuma ei saaks. Kui aga eelnevat väsimust meenutada, siis see ei oleks olnud kõige mõistlikum plaan ning otsustasin sealt otse Tallinnasse sõitma asuda.

Jõudes Eestimaa südamesse, tõmbasin tee äärde ning jäin mõttesse, et mööda maanteed koju kihutada ei ole kuidagi päris SEE. Kaart sai ette võetud ning mõtlema asutud, et kuidas kõrvalteid ekspluateerida. Olin jõudnud seista napilt 2 minutit, kui 2 poolast pärit tsiklit tee äärde minu juurde maandusid. 'Kas kõik on ikka korras?'. Väga positiivne ja ootamatu üllatus võttis hetkeks pahviks, kuid kinnitasin, et probleeme ei ole ning tänasin neid ülima sõbralikkuse eest. Tore on näha, et ratas ühendab inimesi.

Kaart reetis ühe pisikese tee, mis Tartu maanteelt Türi poole viib. Kuna see tee oli veel katsumata, otsustasin seda proovida. Poolel teel aga naases päevane udusus ning kramp, kruusatee 'herned', mis tagumist ratast kui tallesaba paremale-vasakule loopis lisas ebakindlust ning kui esiratas mõnel korral liiva kiskus, tuli pisuke hirm: võib-olla nii kiiresti ei peaks. Sai siis selle päeva viimane kruusakatse läbitud pisukese ettevaatlikkusega.

Alates Türist läbi Rapla Tallinna läks tee nagu asfalt ikka: mõne aja tagant kondivenitus- ja soojendusharjutused ning värskuse tekitamine läbi liikumise ning juba südaööks olingi kenasti kodus.

Treff oli pikk, aga see-eest meeldejääv. Järgmine aasta näeme! :)

Veel teekondasid






© GeoApe.com 2008-2019