Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada pisut kaugemalt. Kogu planeerimise faas on leitav teekonna http://www.geoape.com/tracklogs/draft-krooni-ring-2037 juurest, selles jutustuses üritaks kirjeldada siis reaalse teekonna kulgu.

Esimene päev
Nagu juba traditsiooniks saanud on, alustasime ka see kord oma retke Catweesi esiselt parkimisplatsilt. Stardirivis seisid 4 ratast ning 6 reisijat: Renx ja Jansa VFR\'il, Jyrx ja Ele Staril, Merje oma punasel ning mina oma määrdunud fazeril. Ilm oli ilus, kola oli vähe ning reis võis alata.

50 krooni
Esimeses punktis Estonia teatri juures sai selgeks, et ilma lainurgata pilte ära ei tee. Mingil rumalal põhjusel on igasugu maju vahepeal juurde kasvatatud ning vaated ei ole päris need. Kuna aga lainurk oli täiesti puudu, sai plaan kiirelt ümber mängitud ning uus eesmärk püstitatud: vaade ei peagi päris sama olema. idee on punktis endas ning koha leidmises. Arutlesime ning leidsime, et mõttel on küll jumet, ent pigem panustaks siiski vähemalt panoraamilegi - parem ikka kui lihtne klõps. Lisaks sai kokku lepitud, et iga pilt saab kaunistatud ka Renxiga all paremas nurgas - ühine nimetaja igas punktis. Nende fotosüüdistustega tegeles Ele.
Teekond linnast välja kulges mööda Suur-Sõjamäe teed, sealt edasi läbi Lagedi, Saha ning Kostivere, et vältida Peterburi teel toimuvaid teetöid.

Tobeduse monument
Kuni Rakvereni vurasime mööda sirgjoonelist asfalti, mis iga kilomeetri järel läbi istmiku end üha enam endast märku andis. Sõmeru kandis aga saime mõneks ajaks sellest rahu ning mööda pisemaid ning kurvilisemaid teid järgmise punktini rahulikult kulgeda. Varsti leidsimegi vasakut kätt mäe otsas inimese kõrguse kivist mündi, mis pidada Eesti Rahariiki tobeduse monumendina sümboliseerima. Monumendi sisusse ning ajalukku süvenemata leidsime, et tegemist on igati ägeda ja suure mündiga ning jätsime selle teema sedasi.

5 krooni
Möödudes Kiviõli tuhamägedest, Jõhvi tee-ehitustest ning Sillamäe sõbralikest teelseisjatest leidsime endeid lõpuks Narvast. Nagu juba Tallinnas kogetud, ei olnud ka siin võimalik kogu pilti korraga kaadrisse saada. Kaugemale minekuks oleks olnud paremat teleobjektiivi ning head kirvest, et pargis pisut raietööd teha. Alternatiivina leidsime aga jällegi panoraami ning lootsime, et eks hiljem meie photoshoppimise oskused kõik kompenseerivad. Pildid tehtud ning lõunale!

500 krooni
Kõige suurema rahatähe otsimine kujunes vast kõige valusamaks. Etteruttavalt võib öelda, et see pääsuke jäigi meil lõpuni kätte saamata. Panime siis ootused vähemalt sellelegi, et saaks analoogse maastikuvaate mõnest vaatetornist kätte. aga leia lõuna-eestist vaatetorn, kust avaneks vaade mägedele, orgudele ja mõnele veesilmale. Neid on päris mitu. Seikluskogemustest aga meenus, et Elistvere kandis olla üks tore vaatetorn, kust vooremaale kenake vaade paistvat. Üks potentsiaalne 500-koht sinna märgitud saigi. Kohale jõudes aga selgus, et järv mis sealt paistab on aga liiga suur ning maju paistis samuti liiga palju. Raha lähemalt uurides aga selgus, et järv, mida kujutatakse on justkui südamekujuline. Selliseid teadsin mina ainult ühte ning järgmise päeva esimeseks punktiks saigi kaardile märgitud järv Rõuge kandis: Tõugjärv. Liikusime siis edasi Tartu suunal, et enne pimedat Tamme-Lauri tammeni jõuda.

10 krooni
Ilus ning käänuline kruusatee juhatas meid aasta pikimal päeval tammeni. Õnneks oli taevas ühtlaselt pilvedega kaetud, mis takistas päikesel otse objektiivi paista: õige suund oli täpselt päikesesse. Kohalikud teadsid rääkida, et seal olla 3 päeva järjest tihedat vihma sadanud. Nüüd täna, mil meie sinnamaile sattusime, oli esimene selgem päev olnud. See vastas ühtlasi ka küsimusele, et kuidas täna kruus üldse ei tolma. Pildistamisprobleemidest nii palju, et kuna puu oli mõnevõrra kasvanud nig põhjapoolsed oksad enam nii selgelt muust lehestikust ei eristunud, tuli pisut ümber puu jalutada, et õige suund üldse kätte saada ning et pilt üldse tõetruu jääks. Õnneks saime ka selle mure lahendatud ning saime edasi sauna liikuda.

Majutus
Taas ööbisime Sangaste vallas ühes pisikeses mõnusas majakeses, kus oli olemas saun, tiik keset hoovi, kus saunast tulles end jahutada, grillimisvõimalus, privaatne õu ning tore majaomanik. Sai meeldivalt grilli ümber juttu rääkida, koduõlut mekkida, päevaseid muljeid jagada ning pikast valgest ajast rõõmu tunda. Kuna oli teada, et hommikul on terve ilm patrulle täis, kes meil hingata paluvad, ei olnud mõistlik pidu liiga pikaks või alkoholirohkeks ajada ning sai juba 2 ajal kenasti tuttu mindud. Hommikul siiski varajane start.

Tõugjärv
Hommikune sõit viis meid läbi Antsla Rõuge suunal, et see va südamekujuline järv üle vaadata. Kohale jõudes aga selgus, et seiklejavaeunlik \'eramaa\' kaunistas mõlemalt poolt järve juurdepääsu võimalusi ning kuna aeg tagus selga, ei olnud ka võimalust seda järve lähemalt kaema minna. Kuna rahal tundus pilt olevat tehtud vähe kõrgemalt aga mäest alla järve äärde viivalt teelt sellist vaadet justkui ei saaks, loobusime seekord selle järveääre külastamisest ning leppisime kokku, et ehk kunagi tulevikus teeme ka selle mõtte teoks.

2 krooni
Tartusse jõudes oli pildist olulisem siiski hommikueine. Kella 2 ajal päeval tartust toitlustusasutust leida, mis oleks 24. juunil avatud osutus aga päris keeruliseks ülesandeks. Paar kohta, mis meile varasematest reisidest meelde olid jäänud, olid meie kurvastuseks suletud. Infoliin ei osanud samuti midagi tarka kosta. Ainsa söögikoha nime, mis meelde tuli kohta oskasid nad telefoninumbri anda. See oli õnneks avatud ning saime rahulikult kõhud täis süüa. Kuna koht ei asunud objektist ka kaugel, sai ette võetud jalutuskäik ning Tartu Ülikooli peahoone kenasti jäädvustatud. Taas panoraam!

25 krooni
Teise päeva kõige pikem ots: Tartust Vargamäele. Teel saime kahe üllatuse osaliseks. Esimene neist meie, teine aga teiste rumalus.
Järva-Jaanis on keset linna üks stop-märk. Olen ikka seda ristmikut erinevatest suundadest ületanud ning iga kord omaette mõelnud, et täiesti mõttetu märk: igas suunas on kõik näha, peatumiseks otsest põhjust ega vajadust ei ole, ent märgi olemasolust tingituna siiski peatunud. Seekord aga oli sedavõrd kiire järgmise kohvipausini, et jalad maad ei puudutanud ning rattad täielikult seisma ei jäänud. Nurga taga oligi patrull, kes asja kenasti ära vormistas ning reisi ka teises mõttes meeldejäävaks tegi.
Teine üllatus oli kruusal teel Järva-Madise poole. Nimelt õnnestus meil ühes järsus kurvis kohtuda ühe päevi näinud žiguliiga, miss rõõmsameelseid noori pilgeni täis oli ning kes külg ees sellesse samasse kurvi sisenes. Ei ole hiromant ning ei oska alkoholijoovet silma järvi tuvastada, ent arvestades kõiki eelmainitud fakte nii sõiduki kui asukoha suhtes tekkis pisuke kahtlus küll. Õnneks lõppes kõik hästi.
Pildistamisest - seekord mahtus kõik kaadrisse! :) Pildid tulid ilusad ning kohapeal oli vaadata nii mõndagi.

Rubla mälestusmärk
Edasine teekond viis meid läbi Kose ja Kohila Raplamaal asuvasse Pajaka külla, kus üritasime tuvastada Rubla mälestusmärgi asukoha. Ükski kohalik asjast midagi ei teadnud, küll aga soovitati pöörduda lähedal olnud hotelli, et sealt täpsemaid juhiseid küsida. Sellesama hotelli eest me nimetatud kivi leidsimegi.
Kuna kellaaeg hakkas juba õhtusse jõudma ning 100 kroonise kohta meil ühtki head mõtet ei olnud, otsustasime sajase jätta tulevikku ning sõita sinna, kust kindlasti midagi saab - 1. kroon!

1 kroon
Jõudes Toompuiesteele, avastasime aga oma pahameeleks, et taas on ehitised need, kes takistavad meie vaadet. Samuti on park puid täis kasvanud ning vaadet, mida kroonise peal kujutati ei saanud kuidagi. Silmamõõdu järgi oleks võinud IBM\'iga läbirääkimisi pidada, et mõnel tööpäeval nende kontori viimasele korrusele saada ning sealt üks klõps teha. 24 juuni õhtul aga seda varianti ei olnud. Läbim pool-teoreetilne mõte oli, et küsiks hotellist abi: äkki lubatakse meid mõnda tuppa kust saaks peaaegu sama vaatega pildi teha. Ele ja Jansa asusid läbirääkimistele, meie ootasime väljas. Suur oli mee rõõm kui mõnikümmend minutit hiljem noorikud rõõmsate nägudega uksest taas välja astusid, fotoaparaat käes ning teatasid, et pilt on käes! Viimase korruse sviidist kroonil kujutatut ei saanud, samas - parem kui mitte midagi. Lugesime selle oma seikluste lõpuks ning siirdusime alguspunkti, et kilomeetrilugeja lukku panna. Kogu retke pikkus tuli selleks korraks 945km.