Et siis setu ükspäev rääkis, kuidas Meenikunnos olla ilus päikseloojang, otsustasime me viimasel Setumaal viibimise õhtul sinna minna seda piiluma. Hommikul vaatasime järgi, et loojang peaks olema umbes 20.40 ja sõitma peaksime hakkama nii 19 paiku, et mõnusalt seal aega veeta. Kuna aga setu tagahoov kubises kukeseentest, siis kaotasime päeval ajataju (isegi mina, kes ma eriline seeneline pole) ja asi läks päris kihutamiseks (okok, kiirust väga ei ületanud :P). Vaatetorni kohale jõudes selgus, et päikeseloojang on vist ikka parem rabas näha, seal omakorda tundus, et järveääres on vist veel parem. Igatahes - teepeal nagu natsa nägimegi, järve ääres aga oli tuli suht kustus juba. Aga see eest oli mega lahe udu (setu sai jälle siili mängida :P) ja hingematvalt romantiline vaade - nii tornis, terve tee rabas ja lisaks ka järve ääres. Piltidele ei jäänd pooltki kahjuks sellest.... see, et autos pooljuhuslikult statiiv oli, meenus alles tagasiteel. Aga mingi aimduse sealsest vast ikka saab :).