Raja kiiruse/kõrguse profiil



reesus

Teekond Nordkappi

https://www.geoape.com/tracklogs/teekond-nordkappi-4369

Lisas reesus @ 2013-08-19 16:49:26

Kirjeldus

Juhtus siis sedasi, et sai otsustatud üks väike tsiklimatk ette võtta. Plaan oli stressivabalt mandri-euroopa põhjapoolsetesse avarustesse sõita ning seal jooksvalt ilma ja tuju järgi otsustada, kuidas ning mida täpselt kaeda. Etteruttavalt võib öelda, et suuresti tänu ilmataadi vangerdustele olime sunnitud nii mõnegi vaatamisväärsuse vahele jätma, ent sõit oli sellest hoolimata meeleolukas. 

Meie reis algas laupäeva lõunase praamisõiduga üle Soome lahe. Napilt 30 minutit enne väljumist sadamasse jõudnuna hakkasime vaikselt arutlema, et mis asjad siis kõik maha võisid jääda. Paraku peab tõdema, et selliseid asju väga ei ilmnenud. Oli mure taskulambi pärast, mis koju lauale ununes, ent reaalset vajadust selle järgi polaarpäeva ajal siiski ei ole. 

Esimene intsident leidis aset vahetult enne Soome maabumist. Meid kutsuti laeva infoleti juurde. Läbi rahvamasside 6. tekile end manööverdanuna anti meile teada, et üks tsiklitest lekib. Tore lugu küll! Kõigi õnneks oli see veel minu ratas. Kiirustasime siis tekile, ise töötasin peas juba läbi, et mis seal siis lekkima sai hakata sõidu ajal. Ainus mõte oli, et juu ma paagi liiga täis ajasin ning sõidu ajal oli rattal lihtsalt ülevoolu voolikutest bensiini tilkuma hakanud. Jõudsime kohale, ratta all oli muljetavaldav loik. Raisk! Katsusin siis vedelikku ja tuvastasin lekkekoha: õnneks oli mul õigus. Tõesti kõigest bensiin. aga ligi 3 liitrit! 

Selgitasin siis oma lekke põhjuseid turvameestele ning vabandasin tekitatud loigu pärast. Sõitsime rahulikult välja ning asusime teed sadamast esimese ööbimiskoha juurde otsima. Sõber Indrek oli meile ühe Soome tuttava juurde öömaja sebinud ning sinna me end teele asutasimegi. Nii pea kui olin jõudnud kiirteele, andis ratas mõista, et esirehvi rõhk ei pruugi olla päris piisav sõitmiseks. Ratas ujus ning üle konaruste sõites oli kohati lausa hirmus. Tanklas olnud manomeeter andiski mõista, et rehvis oli pelgalt alla 1AT'i rõhku. See viga sai kiirelt parandatud ning sõit võis jätkuda. 

Kohale jõudes ootas meid ülimalt lahke pererahvas, kes meile väga maitsva õhtusöögi grillil valmistas ning seejärel meid saunamajja juhatas, kus me end pesta saime ning kus me ühtlasi ka ööbima jäime. Järveäärse saunamökki ees oli paadisild, mille külge oli aheldatud 138kw'se mootoriga jett. Mis seal salata - peremees lubas sellega sõitugi teha. Pärast mõningat tiirutamist kohalikel järvedel, sauna ning mõnda õlut oligi aeg juba magama minna - hommikune varajane start sundis õhtut mitte liiga hoogsat võtmast.  


Pühapäevane päev läks sõidutähe all. Plaan oli järgmisesse kokkulepitud ööbimiskohta välja sõita, mis paiknes Äkäslompolos, 860km eelmisest ööbimiskohast. Otsustasime teha 200km tagant tankimis- ja jalasirutuspeatuseid, umbes nii see ka õnnestus. Teed olid tühjad ning liiklejad viisakad, seega väga suuri muresid sõiduga ei olnud. 

Torniost põhja poole ilmusid teele põhjapõdrad. Mul oli puudunud au nendega varem kohata, seega esimene kohtumine oli pisut ehmatav. Umbes teise päeva lõunaks oli see juba nii igapäevane, et ei teinud neist peaaegu väljagi enam. Uimased nagu konnad ja rumalad nagu jänesed, kes auto tulede vihus jooksevad. Aga teelt ära ka ei lähe. 

Lapimaa loodus oli samuti ilus. Nägi välja nagu Roosta kandis või Hiiumaal oma hõredate metsadega. Ja teed olid väga head. Etteruttavalt võib öelda, et mingeid auke ei suutnud ma teedel kohata terve oma reisi jooksul. Üllatavalt heas korras on kogu see teevärk seal põhjamaades. Ühe sirge maanteelõigu juures mõtlesin teha peatuse ja pildistada seda imeliselt värvilist ja päikese poolt varjutatud loodust koos selle pulk-sirge teega, ent hoog oli hea, kaamera oli sügaval taskus ning ei raatsinud peatust teha - küll neid lõike tuleb veel. Ööbimiskohas ootas meid taas saun ning õhtusöök, pärast mida ma nagu kott magama vajusin. Pikk päev selja taga oli teinud oma töö. 

Esmaspäeva hommik tervitas meid paduvihmaga. Sõime rahulikult hommikusööki ja ootasime vihmapausi, mida ei paistnud aga kusagilt tulevat. Ma avaldasin soovi, et võiks ju vihmaga sõitma hakata, ent reisikaaslased ei olnud sellest mõttest vaimustatud. Minu püsimatus aga sundis mind tegudele. Eile pildistamata jäänud teelõik ikka sügeles. Ajasin omale varustuse selga ning läksin vihmaga väikesele tiirule. Äkki saab vihmaga ägeda pildi. Jõudsin sõita 5km lõuna poole kui vihm lakkas. Minu teelõik oli sealt veel 10km edasi ning seal oli lausa päikegi väljas. Meeldiv üllatus. Koht ei olnud nii maaliline kui eelneval õhtul, ent vähemalt sain pildi tehtud. Tagasiteel otsustasin, et sõidan pisut ka põhja suunal ning vaatan, mis ilm meid ees ootab. 5km Äkäslompolost põhja poole oli samuti täiesti kena ilm. Tundub, et sadaski ainult meie maja kohal.Jagasin kaaslastega häid uudiseid ning asusime teele. Rõõmu jagus umbes 100km jagu, siis asendus see kõik paduvihmaga. Selline vahelduv vihmane ilm saatis meid kuni Altani, kus oli meie järgmine peatuspaik. 

Teesoovitus!! Kasutage teed 957, et põhja sõita. Väga mõnus tee väga kena loodusega. Ja kui euroopa kaart väidab, et seal on vahepeal mingi kassirada, siis ärge uskuge! Väga ilus asfalt all the way. 

Teesoovitus!! Kindlasti sõitke läbi tee, mis viib Enontekiöst Altasse. Selle lõigu põhjapoolsed mägede vahel kulgevad teed on pildistamatult kaunid ja ägedad. Nagu 'Lord of the rings'is' sõidaks. 

Teisipäevase päeva eesmärk oli vallutada Nordkapp. Otsustasime, et mõlemasse (Nordkinn ja Nordkapp) ei jõua ning oleme ikka turistid: saame vähemalt sealt tipust mingi emotsiooni. Eesmärk sai ka saavutatud. Tunnelid, käänulised teed ning vaated terve sõidu ajal olid väga vinged. Vihma me küll ei saanud, end külgtuul, mis meid enamuse teest kimbutas oli unustamatu. Tähelepanek: kõik tee ääred on marju ja seeni täis. Nagu neid ei korjatakski. Küsisin ka kohalikelt, et miks see nii on. Vastus oli üllatav: Norrakad ei söö seeni kuna see on põhjapõtrade toit. Ja marju kasvab lihtsalt nii palju, et neid ei jõua ära süüa. Kohalik norrakas ütles, et tema proovis esimest korda vastu tahtmist seent süüa alles 10 aasta eest. Hakkas küll meeldima, ent ta pidi olema selges vähemuses oma seenesöömisega. 

Kolmapäeval asusime tagasiteele. Sõitsime läbi Karasjoki tagasi Soome poole. Karsjoki kohalik mees tervitas meid oma emotsionaalsel kombel: 10 meetri kauguselt hüüdis küsivalt 'Estland?' ja jätkas oma teekonda. Võtsime seda kui komplimenti. 

Terve tee sõitsid meile vastu erinevad vanad autod, kleepse täis ning Poola registreerimisnumbrid küljes. Mõni ägedam isegi kandis Poola lippu. Vist oli mingi ekspeditsioon käimas. Ööseks jõudsime Ivalosse, kus tekkis tõsine dilemma: äkki katsuks Murmanski ka ära, see on ju siiin samaaas!! Aga viisa puudumine tõi selleks korraks selge valikupuuduse. 

Neljapäeva hommikul ilmateadet vaadates anti meile teada, et laupäeval sajab terves Soomes laia vett alla. Seega tekkis mul mõte ikkagi reede õhtuse laevaga koju sihtida. Neljapäevaga aga prooviks siis jõuda nii lõunasse kui võimalik. Mõte on Viitasaarisse välja sõita, et Pihkuri motellis ööbida, ent see paraku ei õnnestu. 

Neljapäevasel teekonnal tulid meile vastu aga hoopis tsiklistid. Ja väga palju neid. Kohalikud mainisid, et kusagil põhjas on mingi motokogunemine, eks nad sinna siis kiirustasidki. Enamuse teest sai ühe käega neile tervituseks viibatud. Huvitav tähelepanek soome motomatkajate kohta: enamus tagaistujaid on meesterahvaid (mida Eestis liiga tihti ei tule ette) ning kõik motomatkajad, keda me tanklates nägime olid selgelt üle 50-aasta vanad.

Ööseks jõudsime Kärsämäki kohta, kus õnnestus ka Eesti kalevipoegi söögikohas kohata. Juttu me nendega küll ei teinud, ent tore oli kõrvallauast ka eesti keelt kuulda.

Reede hommikul oli sõber Indrekul sünnipäev. Ladusime küünlad Kismeti küpsisele ning laulsime ta hommikul üles. Minu mõte oli selgelt laeva jõuda, Eero veel kahtles oma otsustes. Indreku plaan oli siiski Soomes ööbida. Sõitsime ühes koos JyväsKyläni kus me lõunatasime ning seal meie teed lahku läksidki. Eero sõitis koos Indrekuga ning otsustas jooksvalt laeva ja soome vahel, mina võtsin suuna Himose poole, et näha, milline näeb välja suusakuurort keset suve. Mäed olid ikka päris heina kasvanud ning vähemalt Länsi-Himose tipus oli selliseid sügavaid telliseid täis aetud kraatreid, et jalgrattaga ma sellest mäest alla sõita ei söendaks. Himosel avastasin ühtlasi, et mu ratta numbrimärk oli kaduma läinud. Lootes heale õnnele otsustasin, et pingutan kuidagi praamini välja ja eks äkki ei juhtu midagi. Lahti kandis aga mõtlesin, et äkki tuleb praamil mingi mure sellega. Tõmbasin siis tanklasse sisse ning joonistasin endale paberile uue numbri. 

Lahtist Helsingisse saatis mind lausvihm. Mõtlesin juba, et huvitav mis mu numbrist järgi sedasi jääb, aga õnneks oli ta enam-vähem säilinud. Markeriga joonistatud numbrid olid pisut laiali läinud, aga olid loetavad. Politsei ei olnud tee peal huvi ka mu vastu tundnud. Helsingis ummikutes aga suutsin ma ühele patrullile täpselt ette reastuda. Ta piidles mind umbes 10 minutit kuni lõpuks otsustas kõrvale tulla ning uuris, kas ma soome keelt räägin. Arutlesime siis sel teemal, et miks Eesti numbrid sedasi veega laiali lähevad. Rääkisin oma kurva loo numbri kadumisest ära ning lohutasin, et ma olen teel laeva ja kohe varsti enam ei ole nende probleem. Nad kontrollisid mu dokumente ning alkoholi sisaldust veres. Kuna kõik oli korras, soovisid nad mulle head teed ja soovitasid tulevikus ettevaatlik olla. Laevas kohtasin Eerot, kes oli ostustanud samuti laevaga tulla. Koduteel suhtlesime Madisega, kes meile pikalt laevandusest rääkis ning ühlasi oma lauas kohta pakkus. Laev oli pilgeni täis ning istekohad olid päris väärtuslik valuuta. 

Kokkuvõtvalt jäin mina matkaga igati rahule. Imestasin omakeskis, et ma neid rohkem teinud ei ole. Tsikli kohvrid said endale igal juhul kolm kleepsu juurde.

Varustus
Jutt ei ole mõeldud reklaamiks, kindlasti ei pretendeeri ma ka ülimale tõele. Räägin sellest, mis minul on ning miks ma sellega rahul olen. Äkki on kellelegi kasuks. 


Pesu
Tsiklikesta all kasutan X-Bionicu energy accumulator pesu (http://www.x-bionic.com/men/energy-accumulator-v21/135076/detail ja http://www.x-bionic.com/men/energy-accumulator/135156/detail ). Kasutan sama asja ka talvel suusatades ja pean tõdema, et reklaamitud 'soojendav ja jahutav' omadus on asjal täiesti olemas: kui higistama hakkad, jahutab keha ning kui külm hakkab, hoiab väga hästi sooja. Tsikliga sõites on need omadused väga abiks. 


Kiiver
Asendasin oma vana Shuberthi C3 kiivri uuema, C3 Pro vastu. Peab ütlema, et edasiminek on märgatav. Ehki vana C3 kohta ei ole mul ühtegi halba sõna öelda ei helisummutuse kui kasutusmugavuse kohta, võib uuele kiidusõnu julgelt otsa laduda: vaiksem, kergem, mugavam, väiksem. Igati asjalik ja hea matkakiiver. Kiirteedel muusikat kiivri kõlaritest kuulata oli täiesti OK, seda ka paduvihmaga ja rekkamürinaga. 


Kindad
Seekord olid kaasas vaid matkakindad, ei hakanud õhukestega üldse vaeva nägema. Kinnasteks olid Rev'it Contra GTX. Koos tsiklil oleva lenksusoojendusega täitsid need kindad igati oma eesmärki. Käed olid kuivad, soojad ja sõidumugavus oli täielik. Ilmselt aitasid ka lenksukaitsmed veepritsmete vastu, ent õhutemperatuur ja paduvihm oleks mu eelmised kindad ikkagi läbi leotanud. 
Saapad
Saabasteks olid reisul Daytona burdit XCR isendid, mis samuti väärivad kiidusõnu. Jalad püsisid kuivad terve reisi vältel. Samuti oli nendega väga mugav niisama jalutada. Isegi lompides käies säilisid jalad kenasti kuivad ja soojad, justkui kummikutes oleks lobistanud.


Jakk ja püksid
Jaki-pükste komplektiks on Frank Thomase XTi + sama frima Raptor komplektist püksid. Siin võib natuke nuriseda: kuna pükstel ei ole väga tuulutusavasid, on soojema ilmaga sõites ikka kohati umbne. Tuul ei puhu sisse ja sisemise kile peale kondenseerub vesi, mis omakorda niisutab sooja pesu. Jakk on aga igati kiiduväärt oma taskute ja õhutusavadega. Sõidan sellega ka igapäevaselt ning olen väga rahul. Samas ma väga ei rõhutaks pükse-jakki, need ei mänginud tuules ja vihmas kile all liiga suurt rolli :)

Vihmakeep
Üks parimaid asju mu matkakomplektis on siiski Difi Safir vihmakombe. Ka neil päevadel mil vihma ei lubatud, panin selle selga ning see aitas igati nii tuulte kui igasugu temperatuurikõikumiste vastu. Sisuliselt sain sõidetud ka 7-kraadise soojaga ilma ühegi alusvoodrita: pealmine kile päästis päeva. Veekindluse testi läbis see kombe samuti paduvihmas eeskujulikult. 

Rehvid
Ees ja taga on mul all Heidenau K60 Scout. Esimene rehv sai alla pandud eelmisel sügisel, tagumine on juba eelmisest kevadest all. Enne starti oli veel hirm, et kas peab vastu. Käisin Depoos uurimas kus jooksin kokku sõber Tõnuga. Tema avaldas arvamust, et paartuhat km ikka kannatab veel. Uskusin ja sõitsin rehvi vahetamata minema. Koju jõudes vaatasin veel korra ning mõtlesin, et tõesti-tõesti: kui sõidul kulub rehv samas proportsioonis nagu eelmise hooaja 10k + selle hooaja juba sõidetud 6k km, võiks reisi lõpuni kenasti nulli jõuda. Peab ütlema, et läks veel paremini: Tallinna jõudes oli jäägist ainult pool kulunud, kulumismärkideni on veel aega. Seega umbes 3k võiks saada veel sõita. Vihmas sõites tundusid nad samuti head ja stabiilsed (eriti muidugi kurvides).

Kokkuvõtvalt võin kirjeldada konkreetse seigaga kogu oma arvamust varustuse kohta: Sõitsin Soomes kiirteel 120km/h alas, taevast sadas alla paduvihma. Kiivri klaas puhastus tuules tänu water-repellentile ise-enesest. Sõita oli kuiv ja soe, kõrvus mängis Soome raadio ning sõita oli igati mõnus ja stabiilne. Mina jäin oma varustusega väga rahule! 

Pesu (Eestis müüb Hawaii)
* x-bionic energy accumulator (särk, pikad käised, kõrge kaelus)  
http://www.x-bionic.com/men/energy-accumulator-v21/135076/detail

* x-bionic energy accumulator (pikad püksid) 
http://www.x-bionic.com/men/energy-accumulator/135156/detail

Kiiver (Eestis müüb motomarket)
* Kiiver Shuberth C3 Pro  
http://www.schuberth.com/en/motorcycle/c3-pro.html   

Kindad (Eestis müüb motomarket)
* Kindad Rev'it Contra GTX 
http://www.revit.eu/products/FGS065/


Saapad (Eestis müüb motodepoo)
* Saapad Daytona burdit XCR

Vihmatõrje (Eestis müüb motodepoo)
* Vihmakombe Difi Safir  


Rehvid (Eestis müüb motodepoo)
* Rehvid Heidenau K60 Scout


Veel teekondasid






© GeoApe.com 2008-2018