Sõidukiks Yamaha XT660R. Algne idee (nagu mõnel teiselgi) siis mootorrattal mandri-Eestile ring ümber joonistada nii ääremaid mööda kui ratas, sõidetav rada ning piirivalve võimaldab. Tagantjärgi logi uurides oleks ehk veel paiku leidnud kus teekonda õgvendada aga seda kindlasti koos maastikuvõimekamate rehvidega mis kahjuks sai alla vahetatud alles poole reisi pealt.Kindlasti oli ka oluliseks piiravaks faktoriks kõikvõimalikud keelumärgid, tõkkepuud, eramaad jne. millest üsna mitmeidki tuli sõidu eesmärgist lähtuvalt ignoreerida või forsseerida läbi võsa ja mõne kraavigi.Kuivõrd aega polnud piisavalt, et reis telk seljas korraga ette võtta siis sai rada jaotatud etappideks nii, et sõit jätkus täpselt viimasest lõpp-punktist.Eredamatest elamustest tuleks ära märkida, et tugev vihm muutes Setumaa kruusateed vedela pudru sarnaseks olluseks, jättis meid äärepealt mudavangi põuaperioodi ootama kui poleks leidunud kaht abivalmis külameest kes ATV ja inimrammu toel ratta vesiselt jõeluhalt välja tõmbasid.Eneseületamist nõudis ka otsus piirivalve ning kohalike keelitusest hoolimata minna maadeavastusretkele läbi Poruni ürgmetsa ning eesootavate karjääride (kus parasjagu lõhkamistööd käsil) Narva poole. Risk seekord tasus ära ning suure asfaldiringi asemel sai pilt kaardil palju viisakam, boonuseks veel korralik adrenaliinilaks.Kes kunagi tahab sama lõiku läbida, tuleks siiski Narva karjääri dispetserilt ametlik luba hankida.Põhjarannikul Letipea kandis tuleks ettevaatlik olla ka vihaste vabajooksu õuekoertega kelle puhul päästis sääremarjast tükki loovutamast ainult kõrge saapa ja kaitsmete olemasolu.
Kokkuvõtteks igati valgustav kogemus ja tõdemus - Eestimaal on küllaga põnevaid kohti, tuleb vaid teinekord asfaldilt kõrvale keerata.