Tesipool pöörijoont pikemalt jalutada on alati hea, kas seda mõnel järgneval (järgmisel?) aastal just sellises vormis korrata sooviks, ei ole veel päris selge.

2010-08-07 09:00-19:10 - Päev 1. Rahulik kulgemine, ilus (lausa palav) ilm. Massid hajuvad suht kähku. Fakt, et pea pool aastat ei ole korralikult ketse ega saapaid jalga saanud, hakkab pealelõunal tunda andma. Kebne jaamast saab külma õlunaadi. Tippu vallutama ei lähe.
2010-08-08 10:12-21:26 - Päev 2. Kotti juba natuke raskem selga ajada, kõik vastikud pisikesed naginad hakkavad millekski suuremaks kuhjuma. Ilm endilselt päikest täis ja peale põdralhiga kartuliputru on metsik minek. Valuretseptorid on ilmselt surma saanud, eufooria. Õhtul saun.
2010-08-09 09:23-22:06 - Päev 3. Võime valu tundu on tagasi, aga sellega harjub. Tõusta on kerge, aga teiselt pool alla trampimine annab tunda nii ajudes kui koibades. Tuul. Jahe. Järgmise punkti asukohaga kerge segadus. Õhtu sume, põdrad kolistavad ringi ja kümnest on saun, mille nimel lõpus tempot sai üleval hoitud, kinni pandud.
2010-08-10 11:20-03:30 - Päev 4. Hiline ärkamine ja asjatamine, ilm jälle päikest täis. Rajal kerge seltsielu. Järvedest üles keerates on veega ikaldus. Palav. Peale laskumist ja pannkooke tuleks telk püsti ajada, aga suund kisub ikkagi Abisko peale. Hämarat aega ~pool tundi, lambist ei ole erilist kasu. Kogu ürituse jooksul esimene  vihm. Lõpust kostab mingi jämm. Hommik on udus. Külm ja uni. Mõni km enne lõppu hakkab muud rahavast tagant järgi jõudma. Lõppu jõudes on kogu peost alles 5 vaprat sakslast.Magama keerates on juba päris valge.