3.juuli varahommikul sulistasime laevaga Helsingisse.Seal sai kohe Indrek ära kaotatud ja tutvumine Helsingi lähima ümbruskonnaga hakkas. Õnneks saime Biltema juures kokku ning panime kohe Jüvasküla poole ajama, sest plaanis oli külastada Tikkakoski lennumuuseumi (Tikkakoskentie 125).
6 EUR pileti eest nägi ikka kõvasti- stendimudelid, dioraamid ja päris lennukid DC-2 suuruseni välja.
Vahepeal sai mul pena otsa (odomeeter näitas 250 km kui massin seisma jäi).Pidin siis reservi peale keerama ja kuskil enne Hartolat sai tangitud sularaha eest (20 EUR u 15 litra), kuna neetud Soome automaattanklad tarbivad ainult kohalikke kaarte (Neste automaattanklas saab ka Neste krediitkaardiga). Ööbisime järve ääres kämpingus (Indrek tingis 45 EUR peale) saime paati kasutada ja 4 haugi, mis ka kohe ära küpsetatud saivad.
Järgmine päev väisasime Oulu automuuseumi (Automuseontie 1).
Torniost siis edasi põhjapolaarjoone poole. Polaarjoonel sai ka pilti tehtud.
Enne seda aga põikasime korraks Rootsi Övertornea piiripunkti, kust sai ära tassitud sületäis tasuta kaardimaterjali. Ööbimiskoha leidsime polaarjoonest ülevapool Tornio jõe ääres Karpinpää kämpingus, mis oli küll täis aga omanik andis oma korteri (60 EUR). 5.juuli hommikul võtsime sihiks Kiruna kaudu Norra jõuda aga teesildid petsid Vittangi linnas mõistuse ja vaatamata GPS-i hädaldamisele läks reis uuesti Soome poole. Vahepeal oli väljas väga niiskeks ja jahedaks läinud, põue puges kartus pena lõppemise pärast. Masendus lõppes Kaaresuvanto asulas Soomes, kus saime rekkamehe- ja sibulapihve süüa. Sai ka varutud odavat õlut. Edasi läks vähe parema tujuga kuni jõudsime Norra, kus ilm läks paremaks ja loodus jumalikuks. Samuti avastastati minu tsikli tagarehvi haletsusväärne seisukord. Ööbisime maalilise Sagelvvatne järve ääres kämpingus (450 NOK) ja Indrek sai paadist püüdes mitu forelli. 6.juuli hommikul oli plaan tsikli tagarehv uue vastu vahetada, mis õnnestus alles Narvikis pika otsimise peale tsiklipoes Frydenlundgata 52, hinnaga 205 EUR (kaardimakseterminal tunnistas ainult Norra kaarte). Seejärel panime läbi hingematvalt kauni maastiku Moskene sadama poole kimama. Ööbimiskohta otsides sattusime kaljudevahelise Nusfjordi kämpingu juurde (1200 NOK koos paadiga) mis oli muusikafestivali tõttu hõivatud. Peale mitmeid katseid saime ööbimiskoha Fredvangis asuvasse tuunikalameeste klubi hotelli (500 NOK), kuhu olid sattunud ka Briti mootorratturid. Sinna viisid kitsad kaarsillad kus puhuv tuul soovis meid tungivalt ümber lükata. Dushi all 4 minutiks sooja vee saamiseks pidi maksma 10 NOK.
7.juuli hommikul startisime Moskene sadama poole kus pidime praami peale saama, et Bodo sadamasse jõuda. Trügisime sadamas tsiklitega esiritta ja samas aparelli peal müüdi ka pileteid (750 NOK 3 tsiklimeest) ja sai õnneks kaardiga maksta (Norras on samuti jama kaardimaksetega välismaa kaartidega, õnneks võetakse ka eurosid). Kuna laevuke oli pisike kuid Põhjameri on suur ning tuuline, siis loksutas alguses kõvasti, teine pool mereteest oli juba vaiksem. Teekond Bodost kulges piki rannikut, ilm oli soe 17 kraadi ja tundus juba lõunamaa kuurortina kogu see ilu. Linnakeses nimega Fauske sattusime türklaste kebabibaari kus hea meelega tehti euro-noki vahetust kursiga 1:8. Kui ikka pangautomaati (näiteks Narvikis oli neid kaks kogu linnas) otsida ei viitsi ja su mitte-Norra krediitkaarti ei taheta siis võib lasta ennast ka röövida. Varsti lõppes lõunamaa tunne, läks jahedaks, bensiin tundus jälle otsa lõppevat ja tanklaid ei paistnud kuskilt. Jõudsime mäe otsa kus oli lage väli, kivid, lumi ja ... nännipood. Koha nimi oli Polarsirkelen. Keerasin kraani reservi peale ja edasi viis tee õnneks mäest alla, kus mootorit tarvitasin enamasti pidurdamiseks. 60 km pärast jõudsime suurepärasesse paika nimega Storforshei kus oli bensiinijaam ja tore pood. Ööbima jäime natuke maad edasi kämpingusse (350 NOK) maantee ja raudtee vahele. Indrek sai jõest ühe forelli, esimesest Norras püütud forellisaagist oli veel paar aroomisoola/pipra fileed õllekõrvaseks alles. 8.juuli hommikul läks maaliline teekond edasi Rootsi poole. Kohe Rootsi jõudes saime tunda ka tugevat rootsi killustikku teeremondi aladel. Kohtasime Umforsi poe juures soomlastest paari kahel tsiklil, kes suundusid Norra poole ja andsime neile kruusahoiatuse. Aga vahepeal olid ka ilusad suvituskohad nagu näiteks Tärnaby. Vilhelmina linnakese lähedal märkasid sõbrad, et ratta esiamortidest on veidi õli välja tulnud ja pidurisuppordite ning leegitoru peale pritsinud. Õnneks amordid töötasid. Rootsi teed. Junselest lõuna pool asuva Näsakeri teeristil näitas viit vasakule kämpingu ja fishingu poole aga me läksime millegipärast paremale ja sattusime reisi kõige odavamasse kämpingusse (250 SEK aga ainult sulas) kus ülemuseks soomlane Lasse oma poolatarist naisukesega. Imekena kosk ja Indrekul 2 kilone haug ning pisike ahven. 9.juuli hommikul tekkisid mul kahtlused mootoriõli vajakajäämise osas, nagu Aleksil mõni päev varem oma tsikli juures. Õnneks esimeses bensiinijaamas mineraalõli ei müüdud ning ma kontrollisin õlitaset uuesti. Õli oli täpselt sama palju kui Tallinnas. Järelikult on hallukad nakkavad. Seejärel otsustasime selle jandi lõpetada ning Stockholmi laevale jõuda. Botnia lahe poole põristades läks ilm järjest sombusemaks kuni peale Sundsvalli hakkaski sadama. Gävle kandis oli vihm juba nii tugev, et kogu maailm oli täpselt ühte värvi hall. Silme ees oli soe kajut ja andsime rulli. Stockholmis sadas jälle tugevalt, samuti laeva peale laskmist oodates läks lõpuks sadu tihedaks. Kohtusime lõna pool käinud eesti tsiklimeestega, samuti oli ka grupp endise Jugo pool käinud soome mootorrattureid. Laeval sõime kõhu täis (üleliia) ja magama. Hommikul kukkus tsikkel laeval mu väsinud käte vahelt külili. Politsei oli juba sadamas vastas.
